• OMX Baltic−0,47%301,69
  • OMX Riga−0,01%869,31
  • OMX Tallinn−0,17%1 985,69
  • OMX Vilnius0,67%1 203,76
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,67%8 612,31
  • Nikkei 2250,38%37 644,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,91
  • OMX Baltic−0,47%301,69
  • OMX Riga−0,01%869,31
  • OMX Tallinn−0,17%1 985,69
  • OMX Vilnius0,67%1 203,76
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,67%8 612,31
  • Nikkei 2250,38%37 644,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,91
  • 10.03.15, 13:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vaata, kes on Venemaa rikkamad naised

Naistepäevaks pani Venemaa portaal lenta.ru kokku galerii riigi kõige rikkamatest ärinaistest, kelle käsutada on miljardiprojektid ja kelle töö vilju kasutavad miljonid.
Jelena Baturina, kelle vara väärtuseks hindas Forbes 1 miljard dollarit
  • Jelena Baturina, kelle vara väärtuseks hindas Forbes 1 miljard dollarit
  • Foto: Bloomberg
Jelena Baturina
Varasem Inteko omanik, kunagise Moskva linnapea Juri Lužkovi abikaasa – kõige rikkam naine Ida-Euroopas, kelle vara väärtuseks hindas Forbes 1 miljard dollarit. Rajas 1991. aastal koos venna Viktor Baturiniga kooperatiivi Inteko, mis valmistas plastikust tooteid, samal aastal abiellus Juri Lužkoviga. Kui Lužkovist sai Moskva linnapea, sai Inteko kolmandiku linna plastikuturust (pakendamine, ühekordsed nõud, plastiktoolid jne). 2001. aastal sisenes ettevõte tsemendiärisse ja oli vähem kui viie aastaga suurim Venemaa arendaja ja tsemenditootja. 2005. aastal oma ettevõtte osaluste müügist saadud raha investeerib Baturina Sberbanki ja Gazpromi aktsiatesse. Ta proovib kätt ka panganduses, saades Venemaa maapanga omanikuks, ja põllumajanduses, ostes 100 000 hektarit maad.Pärast seda, kui Juri Lužkov 2010. aastal usalduse kaotuse tõttu erru läks, müüs Baturina osaluse maapangas, Sberbankis ja Intekos. Inteko tehingu suuruseks on eksperdid pakkunud 1,2 miljardit dollarit. 2011. aastal asus Baturina elama välismaale ja on investeerinud hotelliärisse. Ta on tuntud ka oma kohtuasjadega venna Viktori ja ajakirjanduse vastu, nende seas üks telekanal, ajaleht Kommersant ka ja Forbes. Kasvatab kahte tütart. 
Tatjana Bakaltšuk
Ühe Venemaa kõige edukama start-up'i – brändikaupa müüva online-poe Wildberries – asutaja ja juht. Varanduse väärtus 380 miljonit dollarit.
Mosva sotsiaal-humanitaarinstituudi kasvandik, kes otsustas lapsepuhkusel olles täiendada pere büdžetti, müües edasi kaupa Saksa kataloogipoodidest Quelle ja Otto. Avas koos mehega internetipoe, mille kontor ja ladu asusid nende korteris. Kümne aastaga kasvas sellest suurfirma, mis annab tööd 4500 inimesele ja millel on 150 tegevuskohta üle terve Venemaa. Praeguseks tegutseb ettevõte ka Kasahstanis ja Valgevenes.
Bakaltšuk kasvatab kolme last.
 
Natalja Kasperskaja
Kaspersky Laboratooriumi looja, InfoWatchi omanik. Tema varanduse väärtus on 230 miljonit dollarit. Kasperskaja, neiupõlves Štutšehr, läks mehele instituudis ja sünnitas kaks last. 1990. aastate alguses tegeles Jevgeni Kasperski viirusevastase tarkvaraga tuttavate asutatud teaduskeskuses. 1989 puhastas noor andekas programmeerija oma arvuti viirusest Cascade isekirjutatud tarkvaraga ja armus küberturvalisuse teemasse.
1994. aastal tuli keskusesse tööle ka Natalja, tarkvara müüma. Varsti oli keskusel pakkuda kõige efektiivsem viirusetõrje, mis aga tõi sisse vaid paarsada dollarit kuus. 1997. aastal rajas Kasperski koos kaaslastega oma firma ja Natalja veenis teda kasutama kaubamärgina oma nime. Nii sündis Kaspersky Laboratoorium, mille peadirektoriks sai Natalja. Aasta pärast läksid Kasperskid lahku, aga jäid pikka aega äripartneriteks ja Natalja juhtis firmat 2007. aastani.
 Natalja abiellus teist korda ärimees Igor Ašmanoviga, tal on viis last.
 
Olga Plešakova
Lennukompanii Transaero kaasomanik ja juht. Vara väärtuseks hinnatakse 170 miljonit dollarit. Teda võib tõega nimetada Venemaa üheks tippmänedžeriks. Pärast Moskva lennundusinstituudi lõpetamist 1991. aastal läks ta tööle oma mehe Aleksander Plešakovi firmasse. Kümne aastaga sai ta tehnoloogiaeksperdist firma peadirektoriks. Siis muutis firma baasi asukoha Šeremetjevost Domodedovoks. Alates 2003. aastas suurendas lennufirma jõuliselt masinaparki, 2011. aastal viis aktsiad Moskva börsile. Eelmisel aastal lendas firmaga 13 miljonit reisijat, lennukipark oli kasvanud viielt lennukilt peaaegu sajani.
Plešakovide perele kuulub Transaerost 36,6%. Olga Plešakova on kahe lapse ema.
 
Olga Slutsker
Russkaja Fitness Gruppa rajaja ja kaasomanik. Vara väärtuseks hinnatakse 100 miljonit dollarit. Alustas ettevõtlusega 1990ndatel, valides valdkonna, mida ta tundis: ta oli lõpetanud kehakultuuriinstituudi. 1993. aastal, kui ta oli tippspordiga hüvasti jätnud, rajas Slutsker Moskvasse spordiklubiketi World Class. Klubisid hoidis esialgu töös samanimeline Šveitsi firma, aga Slutsker ostis 1996. aastal nad välja.
Isiklikus elus nii hästi ei läinud, 2009. aastal Slutskerid lahutasid, mida saatsid pikad kohtulahingud vara jagamise ja laste hooldusõiguse pärast. 2012. aastal ostis ta Londoni kesklinna prestiižsesse rajooni kolmekorruselise maja, aga tagasi saada lapsi, kes kohtusaaga ajal elasid isa juures Iisraelis, ei õnnestunudki.
 
Larissa Kalanda
Rosnefti väikeosanik, asepresident, vara väärtus 60 miljonit dollarit.
Venemaa narkootikumide vastu võitlemise osakonna direktori asetäitja Vladimir Kalanda abikaasa. Lõpetas Sverdlovski õigusinstituudi, mille järel oli aspirantuuris Valgevene teaduste akadeemia juures ja töötas juriidilises teenistuses ettevõttes TNK-BP Management.
2006.-2012. aastal olid Kalanda juhtida Venemaa suurima naftakompanii Rosneft õigusküsimused. 2012. aastal läks ettevõtte nõukogusse, kus on ainuke naine.
Larissa Kalandale kuulub 0,02 protsenti Rosnefti aktsiaid, tema sissetulek 2013. aastal oli üle 390 miljoni rubla.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele